Kolmapäev, 15. mai 2013

Õpetajate kogemused gümnaasiumis

Meie kooli gümnaasiumis õpib palju õpilasi ning kindlasti on igaühe kogemused väga erinevad. Mõnel meist läheb matemaatika õppimine paremini, teistel aga näiteks eesti keel, osad ärkavad iga päev üles oodates kooli minekut, teised aga mitte. 
Kindlasti on mõned meist tundnud huvi selle vastu, kuidas meie kooli õpetajad gümnaasiumis hakkama said ning mis olid nende muljed. Otsustasin mõnelt õpetajalt selle välja uurida.

Kuidas meeldis Teile gümnaasiumis käimine?
õpetaja Kess: Sain hakkama. Polnud probleeme. Õppisin ainult neid aineid, mis meeldisid, ülejäänud olid rahuldavad.
õpetaja Matto: Väga, sest iga päev toimus midagi. Meil oli imetore seltskond ning koolis käimine oli lihtsalt põnev.
õpetaja Vlassova: Gümnaasiumis meeldis käia väga, sest klassikaaslased olid sõbralikud, klass oli üksmeelne. Õpetajad olid muidugi igasugused, aga midagi halba öelda ei saa.

Mis oli Teie lemmik õppeaine?
õpetaja Kess: Kirjandus, ajalugu, matemaatika, keemia.
õpetaja Matto: Vene keel ja muusika.
õpetaja Vlassova: Lemmikaine oli vene keel ja vene kirjandus.

Kuidas meeldis Teile aine, mida ise õpetate ning kuidas sellega hakkama saite?
õpetaja Kess: Kirjandus meeldis väga. Iga veerand lõppes sellega, et tegin iga veerandi viimases tunnis eksamilaadse vastamise kogu veerandi materjali peale, sest õpetaja keeldus mulle "5" panemast põhjendusega "sa tead rohkem". Eesti keel oli elementaarne ja hea.
õpetaja Matto: Matemaatika oli lihtne, sain väga hästi hakkama. Loomulikult aitasin ka oma klassikaaslasi.
õpetaja Vlassova: Töö, mida mina teen, meeldib mulle väga ja saan sellega hästi hakkama

Mida te õppimise ajal arvasite, et teete peale lõpetamist?
õpetaja Kess: Midagi ei arvanud. Erialavaliku tegin alles siis, kui riigieksamid olid valitud ja esimese eksamini oli kuu aega.
õpetaja Matto:  Unistasin, et minust saab uue juustusordi väljaaretaja. Kahjuks nii ei läinud.
õpetaja Vlassova: Pärast gümnaasiumi lõpetamist tahtsin saada ajakirjanikuks, kuid viimasel hetkel muutsin meelt ja läksin õpetajaks õppima

Milline tund ei olnud Teile üldse meelepärane?
õpetaja Kess: Vastikut ainet kui vastikut õppeainet ei olnudki. Lihtsalt mõni aine köitis vähem või oli vähema mõttega (füüsika, kehaline kasvatus) või nõmedast õpetajast tulenev ebameeldivus (bioloogia, geograafia). 
õpetaja Matto: Ajalugu/ühiskond, sest nendes ainetes pidid õppima väljamõeldud või ainult paberil kirjutatud näiteks viisaastaku eesmärke, plaane jne. Ühesõnaga kõige kohutavam aine oli ühiskonnaõpetus.
õpetaja Vlassova:  Ei meeldinud üldse keemia ja füüsika.

Mis meeldis Teile kõige rohkem gümnaasiumis käimise juures ning mis ei olnud Teile meeltmööda?
õpetaja Kess: Meeldis vähim, et sattus/ikka satub, siiani!, gümnaasiumis klassi õpilasi, kes võiksid olla pigem mujal, kui segada oma olemasoluga tööd. Meeldis aga erinevad isiksused, õpetajad, kes arendasid ja andsid endast kõik, et maailmapilt ja mõtlemine oleks veelgi laiem. 
õpetaja Matto: Midagi väga ebameeldivat ei meenugi. Tahtsin iga päev koolis käia, sest kogu aeg toimus midagi.
õpetaja Vlassova: Kõige rohkem meeldis see, et saime klassiga koos üritusi korraldada, spordivõistlusi võita ja õpetajaid kiusata (aeg ajalt)... Kõige vähem meeldis see, et õppida tuli ka laupäeviti (tol ajal oli laupäev ka koolipäev).



1 kommentaar:

  1. Idee on väga hea. Pealkirjast puudub verb. Õpetajate pilte tahaks ka näha, kõige parem kui oleks nende oma kooliajast. Näiteks lõpukellast või aktuselt. kui ei, siis tänasest päevast. Kõik kooli õpilased ei tunne kõiki õpetajaid. suured ei tunne algklasside õpetajaid ja väikesed ei tunne gümnaasiumi õpetajaid. pildi lisamine oleks abiks.

    VastaKustuta