Pühapäev, 2. juuni 2013

Kaua oodatud eksamid

 Reedel, 31.mail toimusid meie koolis üleminekueksamid ja üheksandikel esimene kohustuslik riigieksam eesti keeles. Üheteistkümnendates klassides toimusid eksamid vastavalt õppesuunale: 11.A klass tegi keemia eksamit, 11.B ajalugu ja 11.C bioloogiat.
 Küsisime kolme gümnaasiumi  klassi õpilastelt, mida nemad sooritatud eksamist arvasid ja milline võiks tulla lõpptulemus. Vastused olid muidugi varieeruvad, kes arvas, et oli lihtne, kes tundis, et oleks võinud paremini minna. Hinnete osas olid kõik lootusrikkad ja sisimas tunti, et läbi kohe kindlasti ei kuku.

Õpilastega tehtud intervjuud saab vaadata siit.


Väike tagasivaade lõppevasse õppeaastasse

Kuna 2012/ 13 õppeaasta oli väga tegus ning täis erinevaid üllatusi ja üritusi, olgu need siis hästi või halvasti välja kukkunud, otsustasime veel korraks visata pilgu toimunud sündmustesse. Toimunud on nii heategevusüritusi kui ka spordi-, joonistamis-, tantsuüritusi ja võistlusi ning palju muudki, alustades meie oma rebaste ristimisega ja lõpetades kaitsmistega.
Oktoobrikuu rühm tegi aastakaja, kus Liina ja Andra toovad välja TLG kõige tähtsmad sündmused läbi terve  aasta.

Videot saad vaadata ja kuulata siit!
"Saatejuhid"


Esmaspäeva pärastlõuna koolis

Esmaspäeva pärastlõunal 27.mail võis tööõpetuse klassis Lea Lausi juhendamisel näha toimetamas mõndasi õpilasi. Neil oli käsil kibekiire söögi valmistamine järgmisel päeval toimuvaks direktori vastuvõtuks. Hüppasime korraks klassi sisse, et uurida olukorda.

Direktor tunnustas parimaid

Suvi on lähedal, ja kool on lõppemas. Kooliaasta käigus on kogunenud hulk inimesi, kes on olnud tublid, millegagi silma paistnud või hästi õppinud, et neid tunnustada, premeeris direktor õpilasi parimate õpilaste vastuvõtul 28. mail kooli aulas. Üritusel oli inimesi palju, kuid direktori soov on ikka, et tublimaid oleks iga aastaga aina rohkem. Direktor pidas kõne ja rõhutas, et küll on tore, et meie koolis on õpilasi, kes viitsivad tegeleda ning jagas kooliaastal silmapaistnud õpilastele kiituskirju. Pärast seda söödi ja joodi kodunduse õpilaste valmistatud suupisteid ja jooke.

Laupäev, 1. juuni 2013

Kuidas võtab huvijuht Marje Nurk kokku kohe läbi saava õppeaasta?

 Kuna kohe on algamas suvevaheaeg, siis võtsime intervjuu Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi huvijuhilt Marje Nurgalt, kes võtab väga põhjalikult kokku selle õppeaasta. Ta meenutab väga suure emotsiooniga kõiki meeldejäävaid hetki ja isegi neid hetki, mis ei tulnud ehk just kõige paremini välja.


1. Mis õppeainet andsite Te sel aastal kümnendatele ja üheteistkümnendatele klassidele? 
Andsin valikainet vaba aja korraldus.
2. Mida see õppeaine endast täpsemalt kujutab?
See on selline valikaine, kus aasta jooksul tuleb organiseerida kaks üritust. Üks on enda ja oma grupiga väljamõeldud ja teine, mis on ühine kogu kursusel ja minu poolt ette antud. Sellel aastal oli selleks suureks ühiseks ürituseks kooliball kevadel, filmistaaride ball. Ja neid, mida igaüks ise tegi oli erinevaid, oli spordivõistlusi, sõbrapäeva ja heategevusüritusi. Lastele oli ka joonistusvõistlus.
3. Kas õpilased said sellega hästi hakkama või oli ka mingeid takistusi?
Said küll hakkama, aga mina sain ka endajaoks rohkem tagasisidet, et mida peaks rohkem õpetama või paremini juhendama. Mõnel on antud seda organiseerimisoskust, osadele aga vähem antud... Aga üldiselt saadi hakkama küll. Mõned kes ei jõudnud oma asju ära teha, need said ka aasta lõpul õpilaste tunnustusürituse korraldamisel kaasa lüüa. 
4.  Kuidas kommenteeriksite balli?
Ball tuli väga hästi välja. Kogu kursus töötas tegelikult väga hästi, kellel oli tähtsam või vastutusrikkam ülesanne, kellel oli väiksem ülesanne, aga tegelikult kogu sündmus tulebki kokku väikestest ja suurtest asjadest. Väga väga hästi läks. Hästi meeleolukas, väga hästi kava jooksis, väga vahvad üllatused olid, mida kõik õpilased ise organiseerisid
5. Aga mida soovitate järgmise aasta õpilastele, miks nad peaksid just selle aine valima?
Tegelikult soovitan seda ainet valida neil õpilastel, kes tõesti tahavad ja viitsivad midagi teha. Kui Sa võtad selle aine ainult sellepärast, et see on mõnes mõttes lihtsam, et teeks kõik lihtsalt ära ja endal sellist tahet ei ole, siis on see koormav nii Sulle endale, kui ka minule tegelikult. Kui sul on huvi asja vastu, siis õnnestub kõik paremini ja saad ka ise hea kogemuse.
6. Kas aine on ainult kümnendatele ja üheteistkümnendatele klassidele või järgmine aasta saavad kaheteistkümnendad ka seda valida?
See tuleneb õppekavast ja õppealajuhatajast, veel ei ole selge kas see läheb mingile klassile kohustuslikuks või jääb see selliseks vabatahtlikuks. Ei tea veel ka seda, kas see jääb ainult üheteistkümnendatele ja kümnendatele või ka kaheteistkümnendatele. 
7.Mitu aastat olete seda ainet juba andnud?
Kõigest kaks aastat, alles õpin ise ka. 
8. Kuidas see aasta üleüldiselt läinud on?
Väga hästi on ball meelde jäänud ja sõbrapäev, mis oli sellel aastal selline uuenduslik. Sõbrapäevakohvik, mida pole mitte kunagi varem meie koolis tehtud, tuli nii hästi välja. Ka õpetajad istusid hea meelega seal. Ma isegi käisin õppealajuhatajaga, võtsime seal kohvi ja koogikese. Tõeliselt mõnus õhkkond ja sõbralik päev. 
Kindlasti on ka sporti olnud. 11.a klassi poisid ja 11.c klassi poisid ja mõned ka 11.b klassist on väga aktiivselt korraldanud jalgpallivõistluseid ja korvpallivõistluseid. Need on väga vahvad ja heameelega käiakse neid vaatamas.  
Kui huvitegevustest rääkida, siis väikeste näitering on olnud väga tubli ja esindanud kooli mitmel festivalil, kus on neid väga meeldivalt esile tõstetud. 
9. Te räägite, et kõik on hästi läinud, kuid kas halvasti ei ole siis midagi läinud?
Päris niimoodi ebaõnnestunud ei ole, on küll asju ära jäänud, millest on kahju, näiteks tantsuvõistlus, aga kooliaasta lõpp tuli nii kähku ja keegi lihtsalt ei jõudnud, kõik olid juba väsinud ka.
 10. Kas on veel midagi?
Hästi tublid on olnud ka algklasside õpetajad ja õpilased, kes on paar väga ilusat kontserti korraldanud. Kevadkontsert ja isadepäevakontsert olid pidulikud ja väga ilusad. 
Samuti on olnud laadad, näiteks mardilaat. Laadad, mis meie koolis tegelikult mitte kunagi ei muutu igavaks, jätkuvad kindlasti.
11. Mis oli ägedat?
Jõulude ajal põhikooli jõuluplaybox. Ei mäleta sellist tõsist pidu, mis sel õhtul tegelikult lahti läks. Alguses kõik esitasid oma etteasteid, toimus ka kõige ilusama laua konkurss. Ja kui pärast disko osa tuli, siis no vot see oli pidu! See oli pidu, kus tantsiti igalpool! Ka õpetajad tantsisid. Väga mõnus meeleolu oli sel üritusel. 
Gümnaasiumi jõulupidu oli selles mõttes veidi kahvatum, et oli muusikaauhindade jagamine, aga ikkagi kõik osa ei võtnud. Videod mis olid tehtud, olid muidugi kiftid. Jällegi 11. a klassi video oli väga väga vinge. Neil olid väga ägedad videod tehtud ja samuti oli äge see, et palju rahvast oli kaasatud. 
12. Kas oli veel midagi toredat?
Jaa, väga tore oli moeshow. Oli palju osavõtjaid. Ja see läks tõeliselt hästi. Seda korraldas Cäroly Aan paljuski üksinda. Väga hästi sai hakkama. Ja 11. b sai väga särada oma kollektsiooniga ning võitsid kogu selle show. 

Täname toredat huvijuhti väga põhjaliku ja kokkuvõtva intervjuu eest. 



Tagasivaade olnud aastasse ja ootused uueks

 Kooliaasta on lõpusirgel, eksamid sooritatud ja suvi lõpuks käes. 28. mail küsisime meie kooli üheteistkümnenda klassi õpilastelt Aleksandrilt, Raikolt ja Marianne-Mailt, mis nendele õppeaastast meelde jäi. Näiteks Aleksander oli väga õnnelik, et sai keemia hinde korda. Küsisime oli negatiivne ning palusime neil ka natuke tulevikule mõelda ja küsisime mida nemad ootavad gümnaasiumi viimaselt aastalt. Küsimata ei jäänud ka kõige põhilisem, mis suvel plaanis on?

 Mis jääb meelde sellest õppeaastast, mida head, mida halba?
Raiko: Kõige rohkem on meelde jäänud üritused, mis koolis on toimunud. Need tegid koolielu palju rõõmsamaks. Minu jaoks negatiivne on see, et ma õppimisele liiga vähe tähelepanu pöörasin.

Mida ootad/ei oota järgmiselt õppeaastalt?
 Marianne-Mai: Loodan, et õppimisega läheb kõik hästi. Mida üldse ei oota, matemaatika eksamit, ei taha teadagi milline see välja näeb.

Mis suvel plaanis?
 Aleksander: Teha tööd, reisida ja puhata.

Kogu intervjuud üheteistkümnendikega saab näha siit.







Neljapäev, 30. mai 2013

Noored filmikunstnikud

Viimased nädalad õppeaasta lõpus on alati väga pingelised. Kellel eksamid, kellel kaitsmised. Teisipäeval toimusid 10R ja 10L klassi meedia kursuse filmide kaitsmised. Esitati oma filmid ja kaitsmiskomisjon andis neile oma hinnangu. Püüdsime kinni ühe komisjoni liikmetest, praktilise meedia õpetaja Raigo Saariste, et uurida üht-teist kaitsmise kohta.

Kuidas möödus kaitsmine?
Minu hinnangul läks väga hästi. Praktiliselt kõik olid oma tööd valmis jõudnud ja tööd ise olid väga ägedad. Oli väga mitmekesiseid, väga erinevaid asju nii žanriliselt kui ka nii öelda vormiliselt, et oli huumorit ja oli tõsisemat. Muidugi oli ka tehnilisi viperusi. See oli üks asi, mis segas natukene. Vahepeal ei tahtnud internet töötada ja arvuti jooksis korduvalt kokku, aga üldiselt läks väga hästi.

Kuidas hindate kaitsmisel olnud filmide taset?
Mind tohutult üllatas see kaitsmine. Oli väga kõrge tase. Ausalt öeldes ma ei oleks osanud oodata, et 10. klassilt, kus alles esimest aastat õpitakse üldse meediat, nii kõrget taset. Niivõrd palju oli vaeva nähtud, mis oli tõeline üllatus. Üle ootuste kõrge tase esimeste tööde kohta ja üllatavalt professionaalselt tehtud. Selles mõttes olin väga rahul ja üllatunud.

Mida võiks võrdlusena välja tuua 10. ja 11. klasside filmide puhul ?
Kui võrrelda üldse, siis tegelikult 11. klassis oli vaba teema film, aga 10. klassis kõik ei teinud filmi. Tehti ka eksperimente, reklaame ja muusika videoid. Siiski 11. klassi vaba teema filmid oli, mõnes mõttes- mitte halvas mõttes- laiali valguvamad. 10. klassi filmid tundusid kohati natuke tugevamad. Oli rohkem detailile rõhku pandud ja oli rohkem ka loole rõhku pandud. Story, mis oli varem valmis kirjutatud, oli väga originaali lähedaselt lavastatud. Selliseid juhtumeid oli 11. klassis vähem tunda. Ma küll 11. Klassi puhul ei oska öelda, kuivõrd täpselt suudeti stsenaariumit järgida, aga teostuse järgi vaadatuna olid filmid kohati venivamad. 11. klassi töödes oli palju pikka ootamist või mingisuguseid tühje kaadreid rohkem, kui 10. klassi töödes, kus oli detaili rohkem ja sisu oli tihedam.

Milliseid soovitusi jagate järgmiste aastate 10. klassidele?
Põhi asi, mida ma ikkagi soovitan, on julgus. Totaalset julgust eksperimenteerida. Nende koolitööde puhul lihtsalt usaldada oma instinkte ja lihtsalt katsetada ning kasutada kõiki filmi tehnilisi võimalusi nii heli ja pildi mõttes kui ka loo mõttes, millest üldse filmi teha. Väga julgelt mina soovitan just noortele, kes hakkavad alles järgmistel aastatel tegema oma esimesi meedia asju, et lähtuda enda hobidest ja huvi tegevustest. Mida rohkem ennast oma teostesse sisse pannakse, seda huvitavam on teistel seda vaadata. Läbi sinu tehtud teose on võimalik uusi asju teada saada. Tänane näitas sama, et kõik need filmid peegeldasid neid inimesi, kes neid teinud olid, ja seda oli tohutult huvitav vaadata.

Kui praktilise meedia õpetaja neid nii väga kiitis, otsustasime minna ka pisut tausta uurima, et kuidas üldse suurt kiiduväärt filmif valmisid ja kas jäädi ka ise lõpptulemusega rahule. 

 Kust saite inspiratsiooni filmi jaoks?
Joosep Sisas(10L):
Inspiratsioon tuli teistest youtube’i videotest. Lihtsalt mõtlesime, mida teha ning vaatasime ringi youtube’is ja leidsime mingid lahedad motiveerivad videod.
Aleks Joa(10L):
Inspiratsioon tuli sellest, et sõber rääkis juba pikemat aega, et tal pole edit’it kaua aega olnud ja siis tuligi see idee, et teeks meedia filmi jaoks selle edit’i.
Rain Krasna(10L):
Inspiratsiooni saime igapäeva elust. Rääkisime sõpradega ja tuli idee, et võiks teha mõnest probleemist, mis on koolides üldisem.
Annegret Ventsel(10L):
Saime ka inspiratsiooni igapäeva elust. Mõtlesime teha midagi huvitavat.
Kristin Aru(10L):
Ma arvan, et meie saime inspiratsiooni sellest, et vahel mõni vaatabki, et suur asi on hea asi, kuigi tegelikult võivad väiksed asjad palju paremad olla.
Rasmus Tipp(10R):
Idee mõtlesime grupis välja ja inspiratsioon tuli teleka reklaamidest.
Marek Siinvert(10R):
Me mõtlesime teha räpi loo. Inspiratsiooni otsisime internetist ja leidsime punamütsikese loo. Mõtlesime, et sellest oleks hea räpp teha.
Melissa Padjus(10R):
Inspiratsioon tuli sellest, et meil oli rühmas kaks tantsijat ja me otsustasime seda ära kasutada.

Miks just selline filmi teema?
Joosep:
Tundus huvitav. Hea lihtne teha. Ei saa eksida. Miks mitte?
Aleks:
Minu tutvusringkonnas sõidavad paljud bmxi ja kogu aeg on jutt tiirelnud ümber selle. On hea teha teemal, milles oled teadlik ja professionaalne.
Rain:
Kuna muid ideid ei olnud siis meie grupp otsustas lihtsalt selle teema valida.
Annegret:
Valisime selle teema, kuna arvasime, et selle filmi tegemise käigus juhtub palju naljakaid asju ja me ei tahtnud väga tõsist filmi teha.
Kristin:
Valisime teema, kuna see on õpetlik.
Rasmus:
See teema andis meile rohkem valiku ruumi ja rohkem võimalusi erinevaid sketše filmida.
Marek:
Tahtsime teha midagi lahedat, naljakat.
Melissa:
Sellepärast, et meile meeldib tantsida 

Mis läks filmi tegemise käigus hästi või halvasti?
Joosep:
Hästi läksid kindlasti filmimine ja monteerimine, aga halvasti läks see, et film jäi viimasele minutile ja oleks võinud veidi parem muusika valik olla. Muidu oli kõik rohkem hästi ma arvan.
Aleks:
Meil vedas ilmaga. Ei hakanud vihma sadama ja ei olnud ka päikest, mis oleks seganud filmimist. Monteerimisega jõudsime ka kõik õigel ajal tehtud, et halvasti otseselt midagi ei läinudki.
Rain:
Kõik võtsid filmimist tõsiselt- ei teinud lollusi vahepeal. Halvasti oli see, et viimasele hetkele jäid kõik asjad ja kaameraid ei saanud kaasa.
Annegret:
Ma usun, et meil läks kõik hästi nii filmimisel kui ka monteerimisel.
Kristin:
Filmimisel läks hästi ja kõik inimesed olid hästi toredad. Veidi halvasti läks vist ainult monteerimine.
Rasmus:
Filmimisel läks kõik väga hästi. Saime kõik nagu tahtsime ja filmireporteri meie videosse.
Marek:
Meil läks ka filmimine väga hästi, kuid natuke nihu läks hääl. Video ja hääl ei läinud kokku, kuna me lindistasime need eraldi.
Melissa:
Alguses me filmise hästi palju materjali, aga siis pooled neist ei sobinud selle pärast, et need hakkisid. Nendest klippidest, mis jäid, sai aga ilusti tehtud. Nii et läks hästi.

Kas lõpptulemustega jäite rahule ?
Joosep:
Kindlasti jäin rahule. Lõpp tulemus oli parem, kui oodatud.
Aleks:
Loomulikult jäime rahule. Žürii oli ka chill, ei olnud mingeid närvihaigeid.
Rain:
Üldiselt jäime rahule. Film oleks ainult võinud pikem olla.
Annegret:
Jäin ka väga rahule.
Kristin:
Jäime rahule, aga oleks võinud veidi parem olla.
Rasmus:
Jah, lõpptulemus meeldis mulle väga.
Marek:
Jah
Melissa:
Jah. Normaalne.

Toome ära ka mõned filmid teistele nautimiseks: