Kaua oodatud eksamid

 Reedel, 31.mail toimusid meie koolis üleminekueksamid ja üheksandikel esimene kohustuslik riigieksam eesti keeles. Üheteistkümnendates klassides toimusid eksamid vastavalt õppesuunale: 11.A klass tegi keemia eksamit, 11.B ajalugu ja 11.C bioloogiat.
 Küsisime kolme gümnaasiumi  klassi õpilastelt, mida nemad sooritatud eksamist arvasid ja milline võiks tulla lõpptulemus. Vastused olid muidugi varieeruvad, kes arvas, et oli lihtne, kes tundis, et oleks võinud paremini minna. Hinnete osas olid kõik lootusrikkad ja sisimas tunti, et läbi kohe kindlasti ei kuku.

Õpilastega tehtud intervjuud saab vaadata siit.

Väike tagasivaade lõppevasse õppeaastasse

Kuna 2012/ 13 õppeaasta oli väga tegus ning täis erinevaid üllatusi ja üritusi, olgu need siis hästi või halvasti välja kukkunud, otsustasime veel korraks visata pilgu toimunud sündmustesse. Toimunud on nii heategevusüritusi kui ka spordi-, joonistamis-, tantsuüritusi ja võistlusi ning palju muudki, alustades meie oma rebaste ristimisega ja lõpetades kaitsmistega.

Oktoobrikuu rühm tegi aastakaja, kus Liina ja Andra toovad välja TLG kõige tähtsmad sündmused läbi terve  aasta.

Videot saad vaadata ja kuulata siit!

"Saatejuhid"

Esmaspäeva pärastlõuna koolis

Esmaspäeva pärastlõunal 27.mail võis tööõpetuse klassis Lea Lausi juhendamisel näha toimetamas mõndasi õpilasi. Neil oli käsil kibekiire söögi valmistamine järgmisel päeval toimuvaks direktori vastuvõtuks. Hüppasime korraks klassi sisse, et uurida olukorda.

Intervjuu

Pildid

Direktor tunnustas parimaid

Suvi on lähedal, ja kool on lõppemas. Kooliaasta käigus on kogunenud hulk inimesi, kes on olnud tublid, millegagi silma paistnud või hästi õppinud, et neid tunnustada, premeeris direktor õpilasi parimate õpilaste vastuvõtul 28. mail kooli aulas. Üritusel oli inimesi palju, kuid direktori soov on ikka, et tublimaid oleks iga aastaga aina rohkem. Direktor pidas kõne ja rõhutas, et küll on tore, et meie koolis on õpilasi, kes viitsivad tegeleda ning jagas kooliaastal silmapaistnud õpilastele kiituskirju. Pärast seda söödi ja joodi kodunduse õpilaste valmistatud suupisteid ja jooke.

Kuidas võtab huvijuht Marje Nurk kokku kohe läbi saava õppeaasta?

 Kuna kohe on algamas suvevaheaeg, siis võtsime intervjuu Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi huvijuhilt Marje Nurgalt, kes võtab väga põhjalikult kokku selle õppeaasta. Ta meenutab väga suure emotsiooniga kõiki meeldejäävaid hetki ja isegi neid hetki, mis ei tulnud ehk just kõige paremini välja.

1. Mis õppeainet andsite Te sel aastal kümnendatele ja üheteistkümnendatele klassidele? 

Andsin valikainet vaba aja korraldus.

2. Mida see õppeaine endast täpsemalt kujutab?

See on selline valikaine, kus aasta jooksul tuleb organiseerida kaks üritust. Üks on enda ja oma grupiga väljamõeldud ja teine, mis on ühine kogu kursusel ja minu poolt ette antud. Sellel aastal oli selleks suureks ühiseks ürituseks kooliball kevadel, filmistaaride ball. Ja neid, mida igaüks ise tegi oli erinevaid, oli spordivõistlusi, sõbrapäeva ja heategevusüritusi. Lastele oli ka joonistusvõistlus.

3. Kas õpilased said sellega hästi hakkama või oli ka mingeid takistusi?

Said küll hakkama, aga mina sain ka endajaoks rohkem tagasisidet, et mida peaks rohkem õpetama või paremini juhendama. Mõnel on antud seda organiseerimisoskust, osadele aga vähem antud... Aga üldiselt saadi hakkama küll. Mõned kes ei jõudnud oma asju ära teha, need said ka aasta lõpul õpilaste tunnustusürituse korraldamisel kaasa lüüa. 

4.  Kuidas kommenteeriksite balli?

Ball tuli väga hästi välja. Kogu kursus töötas tegelikult väga hästi, kellel oli tähtsam või vastutusrikkam ülesanne, kellel oli väiksem ülesanne, aga tegelikult kogu sündmus tulebki kokku väikestest ja suurtest asjadest. Väga väga hästi läks. Hästi meeleolukas, väga hästi kava jooksis, väga vahvad üllatused olid, mida kõik õpilased ise organiseerisid

5. Aga mida soovitate järgmise aasta õpilastele, miks nad peaksid just selle aine valima?

Tegelikult soovitan seda ainet valida neil õpilastel, kes tõesti tahavad ja viitsivad midagi teha. Kui Sa võtad selle aine ainult sellepärast, et see on mõnes mõttes lihtsam, et teeks kõik lihtsalt ära ja endal sellist tahet ei ole, siis on see koormav nii Sulle endale, kui ka minule tegelikult. Kui sul on huvi asja vastu, siis õnnestub kõik paremini ja saad ka ise hea kogemuse.

6. Kas aine on ainult kümnendatele ja üheteistkümnendatele klassidele või järgmine aasta saavad kaheteistkümnendad ka seda valida?

See tuleneb õppekavast ja õppealajuhatajast, veel ei ole selge kas see läheb mingile klassile kohustuslikuks või jääb see selliseks vabatahtlikuks. Ei tea veel ka seda, kas see jääb ainult üheteistkümnendatele ja kümnendatele või ka kaheteistkümnendatele. 

7.Mitu aastat olete seda ainet juba andnud?

Kõigest kaks aastat, alles õpin ise ka. 

8. Kuidas see aasta üleüldiselt läinud on?

Väga hästi on ball meelde jäänud ja sõbrapäev, mis oli sellel aastal selline uuenduslik. Sõbrapäevakohvik, mida pole mitte kunagi varem meie koolis tehtud, tuli nii hästi välja. Ka õpetajad istusid hea meelega seal. Ma isegi käisin õppealajuhatajaga, võtsime seal kohvi ja koogikese. Tõeliselt mõnus õhkkond ja sõbralik päev. 

Kindlasti on ka sporti olnud. 11.a klassi poisid ja 11.c klassi poisid ja mõned ka 11.b klassist on väga aktiivselt korraldanud jalgpallivõistluseid ja korvpallivõistluseid. Need on väga vahvad ja heameelega käiakse neid vaatamas.  

Kui huvitegevustest rääkida, siis väikeste näitering on olnud väga tubli ja esindanud kooli mitmel festivalil, kus on neid väga meeldivalt esile tõstetud. 

9. Te räägite, et kõik on hästi läinud, kuid kas halvasti ei ole siis midagi läinud?

Päris niimoodi ebaõnnestunud ei ole, on küll asju ära jäänud, millest on kahju, näiteks tantsuvõistlus, aga kooliaasta lõpp tuli nii kähku ja keegi lihtsalt ei jõudnud, kõik olid juba väsinud ka.

 10. Kas on veel midagi?

Hästi tublid on olnud ka algklasside õpetajad ja õpilased, kes on paar väga ilusat kontserti korraldanud. Kevadkontsert ja isadepäevakontsert olid pidulikud ja väga ilusad. 

Samuti on olnud laadad, näiteks mardilaat. Laadad, mis meie koolis tegelikult mitte kunagi ei muutu igavaks, jätkuvad kindlasti.

11. Mis oli ägedat?

Jõulude ajal põhikooli jõuluplaybox. Ei mäleta sellist tõsist pidu, mis sel õhtul tegelikult lahti läks. Alguses kõik esitasid oma etteasteid, toimus ka kõige ilusama laua konkurss. Ja kui pärast disko osa tuli, siis no vot see oli pidu! See oli pidu, kus tantsiti igalpool! Ka õpetajad tantsisid. Väga mõnus meeleolu oli sel üritusel. 

Gümnaasiumi jõulupidu oli selles mõttes veidi kahvatum, et oli muusikaauhindade jagamine, aga ikkagi kõik osa ei võtnud. Videod mis olid tehtud, olid muidugi kiftid. Jällegi 11. a klassi video oli väga väga vinge. Neil olid väga ägedad videod tehtud ja samuti oli äge see, et palju rahvast oli kaasatud. 

12. Kas oli veel midagi toredat?

Jaa, väga tore oli moeshow. Oli palju osavõtjaid. Ja see läks tõeliselt hästi. Seda korraldas Cäroly Aan paljuski üksinda. Väga hästi sai hakkama. Ja 11. b sai väga särada oma kollektsiooniga ning võitsid kogu selle show. 

Täname toredat huvijuhti väga põhjaliku ja kokkuvõtva intervjuu eest. 

Tagasivaade olnud aastasse ja ootused uueks

 Kooliaasta on lõpusirgel, eksamid sooritatud ja suvi lõpuks käes. 28. mail küsisime meie kooli üheteistkümnenda klassi õpilastelt Aleksandrilt, Raikolt ja Marianne-Mailt, mis nendele õppeaastast meelde jäi. Näiteks Aleksander oli väga õnnelik, et sai keemia hinde korda. Küsisime oli negatiivne ning palusime neil ka natuke tulevikule mõelda ja küsisime mida nemad ootavad gümnaasiumi viimaselt aastalt. Küsimata ei jäänud ka kõige põhilisem, mis suvel plaanis on?

 Mis jääb meelde sellest õppeaastast, mida head, mida halba?
Raiko: Kõige rohkem on meelde jäänud üritused, mis koolis on toimunud. Need tegid koolielu palju rõõmsamaks. Minu jaoks negatiivne on see, et ma õppimisele liiga vähe tähelepanu pöörasin.

Mida ootad/ei oota järgmiselt õppeaastalt?
 Marianne-Mai: Loodan, et õppimisega läheb kõik hästi. Mida üldse ei oota, matemaatika eksamit, ei taha teadagi milline see välja näeb.

Mis suvel plaanis?
 Aleksander: Teha tööd, reisida ja puhata.

Kogu intervjuud üheteistkümnendikega saab näha siit.

Noored filmikunstnikud

Viimased nädalad õppeaasta lõpus on alati väga pingelised. Kellel eksamid, kellel kaitsmised. Teisipäeval toimusid 10R ja 10L klassi meedia kursuse filmide kaitsmised. Esitati oma filmid ja kaitsmiskomisjon andis neile oma hinnangu. Püüdsime kinni ühe komisjoni liikmetest, praktilise meedia õpetaja Raigo Saariste, et uurida üht-teist kaitsmise kohta.

Kuidas möödus kaitsmine?

Minu hinnangul läks väga hästi. Praktiliselt kõik olid oma tööd valmis jõudnud ja tööd ise olid väga ägedad. Oli väga mitmekesiseid, väga erinevaid asju nii žanriliselt kui ka nii öelda vormiliselt, et oli huumorit ja oli tõsisemat. Muidugi oli ka tehnilisi viperusi. See oli üks asi, mis segas natukene. Vahepeal ei tahtnud internet töötada ja arvuti jooksis korduvalt kokku, aga üldiselt läks väga hästi.

Kuidas hindate kaitsmisel olnud filmide taset?

Mind tohutult üllatas see kaitsmine. Oli väga kõrge tase. Ausalt öeldes ma ei oleks osanud oodata, et 10. klassilt, kus alles esimest aastat õpitakse üldse meediat, nii kõrget taset. Niivõrd palju oli vaeva nähtud, mis oli tõeline üllatus. Üle ootuste kõrge tase esimeste tööde kohta ja üllatavalt professionaalselt tehtud. Selles mõttes olin väga rahul ja üllatunud.

Mida võiks võrdlusena välja tuua 10. ja 11. klasside filmide puhul ?

Kui võrrelda üldse, siis tegelikult 11. klassis oli vaba teema film, aga 10. klassis kõik ei teinud filmi. Tehti ka eksperimente, reklaame ja muusika videoid. Siiski 11. klassi vaba teema filmid oli, mõnes mõttes- mitte halvas mõttes- laiali valguvamad. 10. klassi filmid tundusid kohati natuke tugevamad. Oli rohkem detailile rõhku pandud ja oli rohkem ka loole rõhku pandud. Story, mis oli varem valmis kirjutatud, oli väga originaali lähedaselt lavastatud. Selliseid juhtumeid oli 11. klassis vähem tunda. Ma küll 11. Klassi puhul ei oska öelda, kuivõrd täpselt suudeti stsenaariumit järgida, aga teostuse järgi vaadatuna olid filmid kohati venivamad. 11. klassi töödes oli palju pikka ootamist või mingisuguseid tühje kaadreid rohkem, kui 10. klassi töödes, kus oli detaili rohkem ja sisu oli tihedam.

Milliseid soovitusi jagate järgmiste aastate 10. klassidele?

Põhi asi, mida ma ikkagi soovitan, on julgus. Totaalset julgust eksperimenteerida. Nende koolitööde puhul lihtsalt usaldada oma instinkte ja lihtsalt katsetada ning kasutada kõiki filmi tehnilisi võimalusi nii heli ja pildi mõttes kui ka loo mõttes, millest üldse filmi teha. Väga julgelt mina soovitan just noortele, kes hakkavad alles järgmistel aastatel tegema oma esimesi meedia asju, et lähtuda enda hobidest ja huvi tegevustest. Mida rohkem ennast oma teostesse sisse pannakse, seda huvitavam on teistel seda vaadata. Läbi sinu tehtud teose on võimalik uusi asju teada saada. Tänane näitas sama, et kõik need filmid peegeldasid neid inimesi, kes neid teinud olid, ja seda oli tohutult huvitav vaadata.

Kui praktilise meedia õpetaja neid nii väga kiitis, otsustasime minna ka pisut tausta uurima, et kuidas üldse suurt kiiduväärt filmif valmisid ja kas jäädi ka ise lõpptulemusega rahule. 

 Kust saite inspiratsiooni filmi jaoks?

Joosep Sisas(10L):

Inspiratsioon tuli teistest youtube’i videotest. Lihtsalt mõtlesime, mida teha ning vaatasime ringi youtube’is ja leidsime mingid lahedad motiveerivad videod.

Aleks Joa(10L):

Inspiratsioon tuli sellest, et sõber rääkis juba pikemat aega, et tal pole edit’it kaua aega olnud ja siis tuligi see idee, et teeks meedia filmi jaoks selle edit’i.

Rain Krasna(10L):

Inspiratsiooni saime igapäeva elust. Rääkisime sõpradega ja tuli idee, et võiks teha mõnest probleemist, mis on koolides üldisem.

Annegret Ventsel(10L):

Saime ka inspiratsiooni igapäeva elust. Mõtlesime teha midagi huvitavat.

Kristin Aru(10L):

Ma arvan, et meie saime inspiratsiooni sellest, et vahel mõni vaatabki, et suur asi on hea asi, kuigi tegelikult võivad väiksed asjad palju paremad olla.

Rasmus Tipp(10R):

Idee mõtlesime grupis välja ja inspiratsioon tuli teleka reklaamidest.

Marek Siinvert(10R):

Me mõtlesime teha räpi loo. Inspiratsiooni otsisime internetist ja leidsime punamütsikese loo. Mõtlesime, et sellest oleks hea räpp teha.

Melissa Padjus(10R):

Inspiratsioon tuli sellest, et meil oli rühmas kaks tantsijat ja me otsustasime seda ära kasutada.

Miks just selline filmi teema?

Joosep:

Tundus huvitav. Hea lihtne teha. Ei saa eksida. Miks mitte?

Aleks:

Minu tutvusringkonnas sõidavad paljud bmxi ja kogu aeg on jutt tiirelnud ümber selle. On hea teha teemal, milles oled teadlik ja professionaalne.

Rain:

Kuna muid ideid ei olnud siis meie grupp otsustas lihtsalt selle teema valida.

Annegret:

Valisime selle teema, kuna arvasime, et selle filmi tegemise käigus juhtub palju naljakaid asju ja me ei tahtnud väga tõsist filmi teha.

Kristin:

Valisime teema, kuna see on õpetlik.

Rasmus:

See teema andis meile rohkem valiku ruumi ja rohkem võimalusi erinevaid sketše filmida.

Marek:

Tahtsime teha midagi lahedat, naljakat.

Melissa:

Sellepärast, et meile meeldib tantsida 

Mis läks filmi tegemise käigus hästi või halvasti?

Joosep:

Hästi läksid kindlasti filmimine ja monteerimine, aga halvasti läks see, et film jäi viimasele minutile ja oleks võinud veidi parem muusika valik olla. Muidu oli kõik rohkem hästi ma arvan.

Aleks:

Meil vedas ilmaga. Ei hakanud vihma sadama ja ei olnud ka päikest, mis oleks seganud filmimist. Monteerimisega jõudsime ka kõik õigel ajal tehtud, et halvasti otseselt midagi ei läinudki.

Rain:

Kõik võtsid filmimist tõsiselt- ei teinud lollusi vahepeal. Halvasti oli see, et viimasele hetkele jäid kõik asjad ja kaameraid ei saanud kaasa.

Annegret:

Ma usun, et meil läks kõik hästi nii filmimisel kui ka monteerimisel.

Kristin:

Filmimisel läks hästi ja kõik inimesed olid hästi toredad. Veidi halvasti läks vist ainult monteerimine.

Rasmus:

Filmimisel läks kõik väga hästi. Saime kõik nagu tahtsime ja filmireporteri meie videosse.

Marek:

Meil läks ka filmimine väga hästi, kuid natuke nihu läks hääl. Video ja hääl ei läinud kokku, kuna me lindistasime need eraldi.

Melissa:

Alguses me filmise hästi palju materjali, aga siis pooled neist ei sobinud selle pärast, et need hakkisid. Nendest klippidest, mis jäid, sai aga ilusti tehtud. Nii et läks hästi.

Kas lõpptulemustega jäite rahule ?

Joosep:

Kindlasti jäin rahule. Lõpp tulemus oli parem, kui oodatud.

Aleks:

Loomulikult jäime rahule. Žürii oli ka chill, ei olnud mingeid närvihaigeid.

Rain:

Üldiselt jäime rahule. Film oleks ainult võinud pikem olla.

Annegret:

Jäin ka väga rahule.

Kristin:

Jäime rahule, aga oleks võinud veidi parem olla.

Rasmus:

Jah, lõpptulemus meeldis mulle väga.

Marek:

Jah

Melissa:

Jah. Normaalne.

Toome ära ka mõned filmid teistele nautimiseks:

Reklaamipaus

Õnn peitub väikestes asjades

Meedia Trailer

Tallinna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus

Tallinna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Kadrioru staadionil 22-23. mai 2013.
Esimesel päeval võtsid meie koolist osa 4 poissi Egon Vaiksaar, Christian-Alex Holzmann, Silver Sõrmus ja Marek Siinvert.
Silver Sõrmus tegid esimesel päeval kahte ala: kaugus ja 400m, kus kaugushüppes saavutas ta 11.koha tulemusega 5.40m ja ja 400m saavutas 8.koha ajaga 56,36 sekundit.
Marek Siinvert tegi esimesel päeval 3000m , mis jäigi kahjuks tema viimaseks alaks, ning saavutas 17.koha ajaga 10.minutit ja 50 sekundit.
Christian-Alex Holzmann osales esimesel päeval kahes alas: odaviskes ja kettaheites.Odavise tal ebaõnnestus , kuna ei saanud ühtegi katset kirja.Kettaheites saavutas ta aga 6.koha tulemusega 22.48(1.75kg)
Egon Vaiksaar osales esimesel päeval kolmikhüppes , kus ta sai ka Koolinoorte meistriks tulemusega 12.88.Teisel päeval osales ta Kõrgushüppes kus ta aga saavutas 2.koha tulemusega 1.80

Klassidevaheline jalgpallivõistlus

Klassidevahelised jalgpallivõistlused algasid 6.mail kus osa võtsid 6c, 8a, 8b, 8c, 9a, 9c, 10r, 10l, 10h, 11a, 11c ja 12a. Eelvoorudest said edasi mängude põhjal 6c, 8a, 9a, 10r, 10l, 10h ning ka 12a ja 11c kes olid eelmise aasta kaks parimat klassi jalgpallis.
Veerandfinaalides läksid esmaspäeval 20.mail omavahel kokku 10l ja 10r, kus 10l võitis 1-0 ning pääses edukalt edasi poolfinaali.Teispäeval 21.mail aga kohtusid omavahel 12a ja 9a, kus 12a võitis suure eduga oma vastast ning seisuks jäi 8-2.Neljapäeval 23.mail kohtusid omavahel 8a ja 10h klass kus seisuks jäi 2-1 10h klassi kasuks.Reedel 24.mail kohtusid eelmise aasta võitja 11c, 6c klassiga, kus seisuks jäi 14-0 ja pääsesid kindlalt edasi poolfinaali, kus nad kohtusid 10h klassiga.Poolfinaalis 27.mail oli 11c ja 10h klassi vahel oli tõsine võitlus, kus võitjana pääses edasi 10h, mis tuli kõigile suure üllatusena (2-0).Teises poolfinaalis, mis toimus 27.mail kohtusid 10l ja 12a, kus suurfavoriit 10l võitis eelmise aasta teist kohta
4-0.Lõpuks jõudis kätte kauaoodatud finaalmäng kuhu oli ennustatud 11c klassi ja 10l klassi , kuid suure üllatusena läksid vastamisi 10l ja 10h, kes olid omavahel juba alagrupi mängudes juba mänginud, kus 10h kaotas 0-5 10l klassile.Finaalis aga lõi 10l ühe värava vähem ja võitsid klassidevahelised jalgpallivõistlused 4-0.Palju õnne meie parimale jalkpalli klassile ja loodame, et ka järgmine aasta läheb sama hästi!

Fotod: Lilian Männikust

Humoorikas intervjuu raamatukoguhoidjaga

Täna 28.05 tegime intervjuu kooliraamatukogus töötava Külli Kose-Rodaliga, kes on kooli raamatukoguhoidjana töötanud juba 13 aastat.
 Ta leiab, et igas tema päevas, mil ta on koolis raamatukogus töötanud, on midagi meeldivat.

Kui kaua olete koolis raamatukoguhoidjana töötanud?
Üle 10 aasta, kuskil 13 aastat.

Kas selle aja jooksul on toimunud mingisuguseid meeldivaid sündmusi? Kas on juhtunud ehk midagi meeldivat?

Igapäev on meeldejäävaid sündmusi. On toimunud igasuguseid toredaid üritusi. Igas päevas on midagi meeldivat, teistmoodi ei saakski ju. 

Mis on olnud sel aastal enim laenutatud raamat?

Absoluutselt kõik, mis on kohustuslik. Ei saagi teistmoodi olla ju ... Ikka on "Kõrboja peremees"  ja "Külmale maale" ja ...Ja muidugi populaarsed on need noortekad...

Kas on mingi kirjanik, kelle raamatuid laenutatakse kõige rohkem?

Täpselt samamoodi, kui Te peate Vildet lugema või Shakespeare...

Kuna on tulemas kohe suvevaheaeg, kas on veel neid õpilasi, kes pole oma võlgnevusi raamatukogus likvideerinud? 

No ikka on, aga paljud ei saagi tuua tagasi, kuna nad peavad lugema hakkama, sest talvel ei ole nad viitsinud lugeda. Nii, et palju on ikkagi selle taga, et paljud jäävad raamatutega suvetööle. Kui teised juba kusagil puhkavad siis palju õnne neile, kes peavad hakkama alles raamatuid lugema. 

Täname raamatukoguhoidjat meeldiva ja toreda intervjuu eest!

Intervjueerijad : Mari-Liis Soome, Karita Ojap.

"Lillekülas ma tunnen ennast väga hästi!"

Täpselt nädala ja ühe päeva pärast on jälle üks õppeaasta lõppemas, kellel suvetööga ning kellel mitte. Koos meiega lõpeb siin koolis õppeaasta ka vahetusõpilasel Karolin Zieris'el, kes tuli Lillekülla umbes 1050 km kauguselt, nimelt Saksamaalt. Kuna tema vahetusaasta ongi juba peaaegu läbi, siis palusin tal veidi jutustada paarist asjast ning vastata küsimustele.
Jutt on väga huvitav ja põnev ning selliseid asju on alati hea kuulda!

   Kuidas tuli sul mõte hakata vahetusõpilaseks ning miks valisid just Eesti?

- Pärast 1 aastat see on juba täiesti tavaline küsimus, aga iga kord natukene naljakas, sest paljud inimesed ei saa aru, miks täpselt Eesti ja mitte USA või Uus-Meremaa. Ja täpselt see on üks põhjus: tänapäeval lähevad paljud õpilased suurtesse riikidesse. Aga mina tahtsin midagi täiesti ebanormaalset. Ma mõtlesin, miks euroopast välja minna, kui mul on Euroopas super võimalused?! Niimoodi tuli päris kiiresti mul mõte Ida-Euroopasse minna. Sakslased ei tea midagi Ida-Euroopast ja see andis mulle huvi. Ma tahtsin midagi, millest ma midagi ei tea ja kõik uus on. Siis ma tegin väikesed otsingud oma organisatsiooni materjalides ja leidsin päris kiiresti Eesti. Eesti nägi minule kõige huvitavam välja. Laulmine, tantsimine ja sellised traditsioonid.


   Mis oli sinu esmamulje 1.septembril? Kas olid veidi närvis ka võõra kooli ja riigi pärast?

- Esimene koolipäev oli minu arvates väga spetsiaalne. Kooli vaheajal olin ma juba üks kord oma koolis ja lihtsalt vaatasin, kuidas kõik välja näeb ja nii. Ma tegelikult teadsin kõike, mis ma vajasin. Ja sellepärast ma tegelikult ei olnud närvis üldse. Aga jah, mu kooliaasta algas väga hästi. Ma ei leidnud oma klassi, kuhu ma pidin minema. Ja sellepärast ma olin väga õnnelik, kui mu matemaatika õpetaja Lagle Matto küsis, kas ma vajan abi, ja aitas mind. Alguses mul oli natukene hirm, et mu klassikaaslased ei aktsepteeri mind. Aga selline hirm läks ka päris kiiresti. Esimese koolipäeva traditsioonid, näiteks pidulik riietus, riigihümni laulmine ja koolijuhataja loeng oli kõik uus minule. Mulle väga meeldib see ja see andis mulle juba esimesel koolipäeval väga positiivse tunde. Niimoodi, et ma ei pea näiteks igatsema oma kodumaad.

   Kui kiiresti õppisid rääkima eesti keelt? Kas oli lihtne?

-  Väga paljud inimesed ütlevad, et Eesti keel on väga raske keel. Ja täpselt sellepärast mul oli enne aastat ka natukene hirm. Ma väga tahtsin juba enne natukene eesti keelt õppida, et see on hiljem lihtsam ja ma tean, et keele õppimine on väga raske minule. Aga mingisuguseid võimalusi mul ei olnud. Siis ma tulin Eestisse ja alustasin siin elamist. Mul olid eesti keele tunnid meie saksa keele õpetaja Kersti Seeba'ga. Aga rohkem aega ma ei võtnud õppimise jaoks. Iga päev ma sain aru rohkem sõnadest. Alguses ma suhtlesin ainult inglise keeles. Aga ma arvan, umbes novembris, ma ütlesin kõigile, et ma tahan, et nad räägivad ainult eesti keeles minuga. Ja see aitas tõesti väga palju. Mina märkasin, et keele õppimine on palju lihtsam, kui sa kasutad seda ja räägid väga palju. Ja niimoodi see läks ka iga päev natukene lihtsamaks. Loomulikult on eesti keeles 14 käänet ja grammatika on täiesti teistsugune, kui näiteks saksa keeles, ja kuidagi ma sain sellega hakkama. Muidugi mu eesti keel ei ole perfektne ja ma teen vigu. Eesti keelega ma tunnen paremini kui inglise keelega. Eesti keelt tundub nagu mu emakeel. Ma armastan eesti keelt! See kõlab nii ilusti. Ma olen väga õnnelik, et mul oli seda võimalus eesti keelt õppida. Ma olen väga kurb, kui ma mõtlen sellest, et Ma lähen nüüd Saksamaale tagasi ja mul ei ole kedagi, kellega ma võin iga päev sellises ilusas keeles rääkida. Ma kardan, et ma ära unustan eesti keele.

   Kas Eesti kool erineb väga Saksamaa koolist? Kui jah, siis mille poolest?

- Paljud inimesed mõtlevad, et Saksamaa on samasugune nagu Eesti. Aga kellel on olnud see võimalus- see märkab, et need on täiesti teistsugused riigid. Niimoodi ka saksa ja eesti kool. Esimeseks, on eesti koolis hästi palju traditsioone. Esimene ja viimane koolipäev on väga pidulikud. Aktused, õpetajapäev, sõbrapäev, kevadball, projektipäev, spordivõistlused, meedia kaitsemised. Meil seda kõike ei ole. Lilleküllas ma tunnen ennast väga hästi. Kõik aitavad kõiki, iga õpilane on midagi spetsiaalset, hea koolielu- see paneb mind tundma, et see kool on nagu üks pere. Õpetajad ei ole su vaenlased. Teil on ekool, meil mitte. Iga tunni alguses peab Saksamaal näiteks üks õpilane klassi ees seisma ja õpetajale ütlema: "Guten Tag. Die Klasse ist zum Untericht bereit und x Schüler fehlen." (Tere õpetaja. Klass on valmis tunniks ja x õpilased puuduvad). Kõik õpilased seisavad ja kui õpetaja ütleb, siis me saame istuda. Meie koolisüsteem on täiesti teistsugune ka. Te saate valida humanitaar/spordi ja reaali vahel. Lisaks teil on valikained. Saksamaal meil seda näiteks ka ei ole. Meil on terve gümnaasiumi ajal samad ained. Ma arvan, et kooli õppekava on pikem Saksamaal, kui Eestis, ja see teeb kõik raskemaks sellepärast, et see aeg lihtsalt puudub. Aga tegelikult mulle tõesti meeldib eesti kool rohkem kui saksa kool. Eesti kool on lõbus kool ja ma olen väga õnnelik, et ma sain võimaluse seda kogeda.

   Kooliaasta hakkab kohe-kohe läbi saama. Kuidas meeldis sulle vahetusõpilasena Eestis olla?

- Mulle väga-väga-väga meeldis vahetusõpilane Eestis olla. Ja ma ei taha tagasi minna. Mul oli tore aasta Eestis. Parem, kui ma mõtlesin alguses. Mulle meeldib mu elu siin rohkem, kui Saksamaal. Ma sain uued sõbrad, sain 1 teise pere ja õppisin väga palju. Ma õppisin, kuidas paremini suhelda. Ma sain väga palju enesekindlust. Mul ei ole hirmu enam, kui ma pean teiste inimestega rääkima, inimestega, keda mina enne ei teadnud. Mul on väga palju positiivseid mälestusi. Ja kui keegi küsib minult nüüd, kas ma võin soovitada vahetusaastat, siis ma vastan loomulikult JAH. Muidugi ei ole iga päev lihtne. Ja sul on tõusud ja mõõnad. Aga see muudab sind ja annab sulle kogemused. Ma olen päris kindel, et see on kogemus, mida sa kindlasti oma elus vajad. Teha üks vahetusaasta oli vist parim otsus, mis ma praegu oma elus teinud olen. Ja ma tahan kõiki tänada, kes toetasid mind mu vahetusaastal. Õpetajaid, klassikaaslasi ja sõpru!!!


Tänan Karolini vastamise eest ning soovin talle palju edu, ja loodan, et ta jääb seda kogemust veel kauaks mäletama.

Pingerikas meedia kaitsmine

Täna toimus meie kooli ühteistkümnendatel klassidel meedia kaitsmine. Meedia e-kursus on üheteistkümnendikel kohustuslik õppeaine ning selle raames peavad kõik õpilased kajastama terve aasta jooksul koolis toimuvat. Kolme klassi peale kokku on erinevaid gruppe üheksa ning igal grupil oli vaja kajastada neile määratud kindlat kuud.
Meedia kaitsmine algas kell 9.00 ning kaks esimest tundi esitlesid kõik grupid, slideshow näol, oma kuul tehtud üritusi. Sellega seonduvalt ka grupi või ürituste plusse ja miinuseid. Pärast seda anti õpilastele 30-minutiline paus, mõtete kogumiseks, vigade parandamiseks ning närvide puhkamiseks. Alates 11.40 võeti kõik grupid üksipulgi, 20-ks minutiks, komisjoni ette ning lahati grupiga seonduvaid vigu ning määrati hindeid.  Kuna gruppe oli palju, siis lõppes meedia kaitsmine alles 14.20.

Meedia kaitsmisel kolmas grupp

Foto; Laura-Liisa Abel

Intervjuud kaitsmise komisjoni liikmetega saab vaadata SIIT.

Veebruar

Veebruarikuu õppefilm - "Kooli reklaam"

http://www.youtube.com/watch?v=RBiZPb6RFNI

Eesti ja kool läbi välismaalase silmade

Foto: Laura Kutser

Tänapäeval kuuleme aina enam, kuidas noored, eriti just gümnaasiumi lõpetanud, soovivad kiiresti lahkuda Eestist ning enam mitte tagasi vaadata. Kuid meie riigis elavad ka inimesed, kes on tulnud siia vabatahtlikult ning näevad Eestit erinevat moodi kui kohalikud. Otsustasin intervjueerida inimest, kes on samuti noor ning just kooli lõpetanud, ning on Eestis elanud kokku juba mitu kuud.

1. What do you like most about Estonia?

I came to Estonia to live with my girlfriend. So it makes sense to mention her. I really love the old town. It surely is one of the best-preserved old towns in Europe. It’s also super cool that authorities are continuing its rehabilitation. You can take one step in and feel like you’re in an entirely different country. Different parts of Tallinn feel like complete different worlds. I appreciate the history right next to the modern. Coming from New Zealand (with very little history) it’s real exciting to experience.

2. How would you describe Estonians?

They love their beautiful country. 

They’re very shy and introverted initially.

They love to celebrate and wave their blue, black and white flag.

They’re extremely polite, sometimes so much that it can seem impolite.

3. What is the most unusual thing about Estonia?

At the movies, the volume is louder than any cinema i’ve experienced anywhere in the world. The only reason I can think this would be is because it was only two years ago a man was shot dead in Latvia for eating popcorn too loudly! (http://www.guardian.co.uk/film/2011/feb/21/man-shot-latvian-cinema-popcorn)

4. How would you describe our school?

My favourite thing about Estonian schools is the day when the 12th graders get to treat the 10th graders as their own students with very few limits - like puppets. It sounds like such a cool way to start at a new school and a quick way to break the ice. What’s better than to be covered in raw eggs and flour by someone you look up to? I’d love to experience that..

5. What is your favourite place in Estonia?

I have really cool memories attached the Estonian countryside during summertime. Similar to memories I have of Saaremaa. The old town is magical, as I mentioned before. Maybe that’s a really stereotypical tourist-like thing to say but it fits this question so damn well. At my workplace I asked Estonians where they like to go and what they do for fun. Some mentioned that if they want to have fun they leave. It was funny, but at the same time really sad. They’re missing out on how beautiful their country is.

Actually maybe I should appreciate New Zealand more thinking about it..

6. What did you like most about school in New Zealand?

Definitely the range of subjects and how we could choose them. Each year we had to take English, maths, PE, and science. In senior years you must take English, maths, PE, and either biology, physics, or chemistry. If you love science you can even take all three sciences. At the same time if you’re not sure, you can take general science, with the best parts of all three. With these subjects you can choose from a huge number of classes. I even took dance and drama. Here in Estonia I know that sometimes in winter you go out skiing. That’s so damn cool and I would have LOVED that opportunity but hey we have it cool too. In school we are taught how to surf! One day during sports we went snowboarding (indoors) and windsurfing! The subject variety in New Zealand was really cool. We aren’t limited in choice and we aren’t forced to pick any path at all within our own education.

7. Compare New Zealand and Estonian schools

The hugest difference I know about New Zealand and Estonian schools is that back home it’s compulsory that we’re in school from age 5 and here in Estonia (to my understanding) it’s age 7. You are required to complete a minimum of 9 years of school by law, while back home we need to complete 12 years. That’s 33% more learning! It’s all relative by the age in which we start school but it’s a pretty significant difference.

I guess without attending school here it’s a hard question to answer. Judging by what my friends tell me it’s a lot more of cramming unnecessary information in without requiring it. Like how maths teachers used to tell us “you need to be able to do it without a calculator - you won’t always be able to carry a calculator around everywhere you go!” yet here we are, smartphones in our pockets, living fine.

Tõlge eesti keelde

1. Mis sulle meeldib kõige rohkem Eesti juures?

Ma tulin Eestisse, et elada oma tüdruksõbra juures. Seepärast oleks loogiline, et mainin teda. Samuti armastan vanalinna. See on kindlasti üks kõige paremini säilinud vanalinn Euroopas. See on samuti väga lahe, et võimud jätkavad selle taastamist. Sa võid astuda ühe sammu ning tunda, et oled täiesti erinevas riigis. Erinevad osad Tallinnast tunduvad nagu täiesti teised maailmad. Ma hindan selle ajalugu modernse kõrval. Tulles Uus-Meremaalt (kus on väga vähe ajalugu) on see väga põnev kogemus.

2. Kuidas sa kirjeldaksid eestlasi?

Nad armastavad oma ilusat riiki. Nad on väga häbelikud ning esialgu introvertsed. Nad armastavad tähistada ning lehvitada oma sini-must-valget lippu. Nad on väga viisakad, vahel isegi nii palju, et tunduvad ebaviisakad.

3. Mis on kõige harjumatum/ebatavalisem asi Eesti juures?

Kinodes on heli valjem, kui teistes kinodes, kus olen käinud. Ainuke põhjus mis ma võin arvata on see, et kaks aastat tagasi tulistati mees surnuks Lätis, sest ta näris oma popkorni liiga valjult.

4. Kuidas sa kirjeldaksid meie kooli?

Minu lemmik asi Eesti koolide juures on päev, kus 12. klassi õpilased saavad kohelda kümnendate klasside õpilasi oma õpilastena, kus on väge vähe piiranguid- nagu käpiknukke. See kõlab nagu lahe viis alustada uut kooliaasta ning kiiresti “murda jääd”. Mis saaks olla parem kui olla kaetud tooreste munadega ja jahuga mille on sinna visanud keegi, keda sa austad. Ma tahaksin seda kogeda..

5. Mis on sinu lemmik koht Eestis?

Mul on väga lahedad mälestused, mis on seotud Eesti maapiirkonnaga suvel. Need on sarnased Saaremaa mälestustega. Nagu ka varem mainitud, on vanalinn maagiline. Võibolla on see väga sterotüüpiline asi mida öelda, kuid see sobib küsimuse vastuseks väga hästi. Oma töökohas olen ma küsinud eestlastelt kuhu neile meeldib minna ning mida neile meeldib teha enda lõbustamiseks. Osad mainisid, et lõbutsemiseks nad lahkuvad. See on naljakas, kuid samal ajal kurb. Nad jäävad ilma sellest, kui ilus nende riik on.

6. Mis meeldib sulle kõige rohkem Uus-Meremaa koolide juures?

Kindlasti erinevate ainete valik. Iga aasta me pidime võtma inglise keele, matemaatika, kehalise kasvatuse ja füüsika. Kooli viimasel aastal peab valima inglise keele, matemaatika, kehalise kasvatuse ning kas bioloogia, füüsika või keemia. Kui sa armastad keemiat, siis saab seda lausa kolm tükki võtta. Samas kui sa pole kindel, võid sa võtta üldistava keemia, kus on kõigi kolme keemia parimad osad. Nende ainetega saab valida paljude tundide vahel. Ma isegi käisin tantsimises ning draamas. Siin Eestis ma tean, et mõnikord talvel te käite suusatamas. See on väga lahe ning ma oleksin ARMASTANUD seda võimalust, kuid meil on ka väga lahe. Koolis meile õpetatakse surfamist! Ühel päeval me sõitsime lumelauaga (siseruumides) ja sõitsime purjelauaga. Ainete valikute arv on Uus-Meremaal väga hea. Meil pole limiteeritud võimalused.

7. Võrdle Uus-Meremaa ja Eesti koole.

Suurim erinevus Uus-Meremaa ja Eesti koolide vahel, mida tean on see, et meie alustame kooli viie aastaselt ning eestis seitsmeselt. Teie peate läbima seaduse järgi 9 aastat kooli, kuid kodus peame 12 aastat. See on 33% rohkem õppimist! See kõik oleneb kooli alustamise vanusest, kuid see on päris suur vahe.

Ma arvan, et mul on raske vastata nendele küsimustele käimata Eesti koolis. Arvestades seda, mida mu sõbrad mulle räägivad, peate tuupima väga palju ebavajalikku informatsiooni, mida ei lähe vaja. Näiteks kuidas matemaatika õpetajad kunagi ütlesid, et “sa pead oskama seda teha ilma kalkulaatorita- sul pole alati võimalus kanda kalkulaatorit kaasas igal pool!”, kuid siin me oleme- nutitelefonid taskutes.