esmaspäev, 27. mai 2013

"Lillekülas ma tunnen ennast väga hästi!"

Täpselt nädala ja ühe päeva pärast on jälle üks õppeaasta lõppemas, kellel suvetööga ning kellel mitte. Koos meiega lõpeb siin koolis õppeaasta ka vahetusõpilasel Karolin Zieris'el, kes tuli Lillekülla umbes 1050 km kauguselt, nimelt Saksamaalt. Kuna tema vahetusaasta ongi juba peaaegu läbi, siis palusin tal veidi jutustada paarist asjast ning vastata küsimustele.
Jutt on väga huvitav ja põnev ning selliseid asju on alati hea kuulda!

   Kuidas tuli sul mõte hakata vahetusõpilaseks ning miks valisid just Eesti?

Pärast 1 aastat see on juba täiesti tavaline küsimus, aga iga kord natukene naljakas, sest paljud inimesed ei saa aru, miks täpselt Eesti ja mitte USA või Uus-Meremaa. Ja täpselt see on üks põhjus: tänapäeval lähevad paljud õpilased suurtesse riikidesse. Aga mina tahtsin midagi täiesti ebanormaalset. Ma mõtlesin, miks euroopast välja minna, kui mul on Euroopas super võimalused?! Niimoodi tuli päris kiiresti mul mõte Ida-Euroopasse minna. Sakslased ei tea midagi Ida-Euroopast ja see andis mulle huvi. Ma tahtsin midagi, millest ma midagi ei tea ja kõik uus on. Siis ma tegin väikesed otsingud oma organisatsiooni materjalides ja leidsin päris kiiresti Eesti. Eesti nägi minule kõige huvitavam välja. Laulmine, tantsimine ja sellised traditsioonid.


   Mis oli sinu esmamulje 1.septembril? Kas olid veidi närvis ka võõra kooli ja riigi pärast?

Esimene koolipäev oli minu arvates väga spetsiaalne. Kooli vaheajal olin ma juba üks kord oma koolis ja lihtsalt vaatasin, kuidas kõik välja näeb ja nii. Ma tegelikult teadsin kõike, mis ma vajasin. Ja sellepärast ma tegelikult ei olnud närvis üldse. Aga jah, mu kooliaasta algas väga hästi. Ma ei leidnud oma klassi, kuhu ma pidin minema. Ja sellepärast ma olin väga õnnelik, kui mu matemaatika õpetaja Lagle Matto küsis, kas ma vajan abi, ja aitas mind. Alguses mul oli natukene hirm, et mu klassikaaslased ei aktsepteeri mind. Aga selline hirm läks ka päris kiiresti. Esimese koolipäeva traditsioonid, näiteks pidulik riietus, riigihümni laulmine ja koolijuhataja loeng oli kõik uus minule. Mulle väga meeldib see ja see andis mulle juba esimesel koolipäeval väga positiivse tunde. Niimoodi, et ma ei pea näiteks igatsema oma kodumaad.

   Kui kiiresti õppisid rääkima eesti keelt? Kas oli lihtne?

 Väga paljud inimesed ütlevad, et Eesti keel on väga raske keel. Ja täpselt sellepärast mul oli enne aastat ka natukene hirm. Ma väga tahtsin juba enne natukene eesti keelt õppida, et see on hiljem lihtsam ja ma tean, et keele õppimine on väga raske minule. Aga mingisuguseid võimalusi mul ei olnud. Siis ma tulin Eestisse ja alustasin siin elamist. Mul olid eesti keele tunnid meie saksa keele õpetaja Kersti Seeba'ga. Aga rohkem aega ma ei võtnud õppimise jaoks. Iga päev ma sain aru rohkem sõnadest. Alguses ma suhtlesin ainult inglise keeles. Aga ma arvan, umbes novembris, ma ütlesin kõigile, et ma tahan, et nad räägivad ainult eesti keeles minuga. Ja see aitas tõesti väga palju. Mina märkasin, et keele õppimine on palju lihtsam, kui sa kasutad seda ja räägid väga palju. Ja niimoodi see läks ka iga päev natukene lihtsamaks. Loomulikult on eesti keeles 14 käänet ja grammatika on täiesti teistsugune, kui näiteks saksa keeles, ja kuidagi ma sain sellega hakkama. Muidugi mu eesti keel ei ole perfektne ja ma teen vigu. Eesti keelega ma tunnen paremini kui inglise keelega. Eesti keelt tundub nagu mu emakeel. Ma armastan eesti keelt! See kõlab nii ilusti. Ma olen väga õnnelik, et mul oli seda võimalus eesti keelt õppida. Ma olen väga kurb, kui ma mõtlen sellest, et Ma lähen nüüd Saksamaale tagasi ja mul ei ole kedagi, kellega ma võin iga päev sellises ilusas keeles rääkida. Ma kardan, et ma ära unustan eesti keele.

   Kas Eesti kool erineb väga Saksamaa koolist? Kui jah, siis mille poolest?

Paljud inimesed mõtlevad, et Saksamaa on samasugune nagu Eesti. Aga kellel on olnud see võimalus- see märkab, et need on täiesti teistsugused riigid. Niimoodi ka saksa ja eesti kool. Esimeseks, on eesti koolis hästi palju traditsioone. Esimene ja viimane koolipäev on väga pidulikud. Aktused, õpetajapäev, sõbrapäev, kevadball, projektipäev, spordivõistlused, meedia kaitsemised. Meil seda kõike ei ole. Lilleküllas ma tunnen ennast väga hästi. Kõik aitavad kõiki, iga õpilane on midagi spetsiaalset, hea koolielu- see paneb mind tundma, et see kool on nagu üks pere. Õpetajad ei ole su vaenlased. Teil on ekool, meil mitte. Iga tunni alguses peab Saksamaal näiteks üks õpilane klassi ees seisma ja õpetajale ütlema: "Guten Tag. Die Klasse ist zum Untericht bereit und x Schüler fehlen." (Tere õpetaja. Klass on valmis tunniks ja x õpilased puuduvad). Kõik õpilased seisavad ja kui õpetaja ütleb, siis me saame istuda. Meie koolisüsteem on täiesti teistsugune ka. Te saate valida humanitaar/spordi ja reaali vahel. Lisaks teil on valikained. Saksamaal meil seda näiteks ka ei ole. Meil on terve gümnaasiumi ajal samad ained. Ma arvan, et kooli õppekava on pikem Saksamaal, kui Eestis, ja see teeb kõik raskemaks sellepärast, et see aeg lihtsalt puudub. Aga tegelikult mulle tõesti meeldib eesti kool rohkem kui saksa kool. Eesti kool on lõbus kool ja ma olen väga õnnelik, et ma sain võimaluse seda kogeda.

   Kooliaasta hakkab kohe-kohe läbi saama. Kuidas meeldis sulle vahetusõpilasena Eestis olla?

Mulle väga-väga-väga meeldis vahetusõpilane Eestis olla. Ja ma ei taha tagasi minna. Mul oli tore aasta Eestis. Parem, kui ma mõtlesin alguses. Mulle meeldib mu elu siin rohkem, kui Saksamaal. Ma sain uued sõbrad, sain 1 teise pere ja õppisin väga palju. Ma õppisin, kuidas paremini suhelda. Ma sain väga palju enesekindlust. Mul ei ole hirmu enam, kui ma pean teiste inimestega rääkima, inimestega, keda mina enne ei teadnud. Mul on väga palju positiivseid mälestusi. Ja kui keegi küsib minult nüüd, kas ma võin soovitada vahetusaastat, siis ma vastan loomulikult JAH. Muidugi ei ole iga päev lihtne. Ja sul on tõusud ja mõõnad. Aga see muudab sind ja annab sulle kogemused. Ma olen päris kindel, et see on kogemus, mida sa kindlasti oma elus vajad. Teha üks vahetusaasta oli vist parim otsus, mis ma praegu oma elus teinud olen. Ja ma tahan kõiki tänada, kes toetasid mind mu vahetusaastal. Õpetajaid, klassikaaslasi ja sõpru!!!


Tänan Karolini vastamise eest ning soovin talle palju edu, ja loodan, et ta jääb seda kogemust veel kauaks mäletama.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar