Täpselt nädala ja ühe päeva pärast on jälle üks õppeaasta lõppemas, kellel suvetööga ning kellel mitte. Koos meiega lõpeb siin koolis õppeaasta ka vahetusõpilasel Karolin Zieris'el, kes tuli Lillekülla umbes 1050 km kauguselt, nimelt Saksamaalt. Kuna tema vahetusaasta ongi juba peaaegu läbi, siis palusin tal veidi jutustada paarist asjast ning vastata küsimustele.
Jutt on väga huvitav ja põnev ning selliseid asju on alati hea kuulda!
Kuidas tuli sul mõte hakata vahetusõpilaseks ning miks valisid just Eesti?
- Pärast 1 aastat see on juba täiesti tavaline küsimus, aga iga kord natukene naljakas, sest paljud inimesed ei saa aru, miks täpselt Eesti ja mitte USA või Uus-Meremaa. Ja täpselt see on üks põhjus: tänapäeval lähevad paljud õpilased suurtesse riikidesse. Aga mina tahtsin midagi täiesti ebanormaalset. Ma mõtlesin, miks euroopast välja minna, kui mul on Euroopas super võimalused?! Niimoodi tuli päris kiiresti mul mõte Ida-Euroopasse minna. Sakslased ei tea midagi Ida-Euroopast ja see andis mulle huvi. Ma tahtsin midagi, millest ma midagi ei tea ja kõik uus on. Siis ma tegin väikesed otsingud oma organisatsiooni materjalides ja leidsin päris kiiresti Eesti. Eesti nägi minule kõige huvitavam välja. Laulmine, tantsimine ja sellised traditsioonid.
Mis oli sinu esmamulje 1.septembril? Kas olid veidi närvis ka võõra kooli ja riigi pärast?
- Esimene koolipäev oli minu arvates väga spetsiaalne. Kooli vaheajal olin ma juba üks kord oma koolis ja lihtsalt vaatasin, kuidas kõik välja näeb ja nii. Ma tegelikult teadsin kõike, mis ma vajasin. Ja sellepärast ma tegelikult ei olnud närvis üldse. Aga jah, mu kooliaasta algas väga hästi. Ma ei leidnud oma klassi, kuhu ma pidin minema. Ja sellepärast ma olin väga õnnelik, kui mu matemaatika õpetaja Lagle Matto küsis, kas ma vajan abi, ja aitas mind. Alguses mul oli natukene hirm, et mu klassikaaslased ei aktsepteeri mind. Aga selline hirm läks ka päris kiiresti. Esimese koolipäeva traditsioonid, näiteks pidulik riietus, riigihümni laulmine ja koolijuhataja loeng oli kõik uus minule. Mulle väga meeldib see ja see andis mulle juba esimesel koolipäeval väga positiivse tunde. Niimoodi, et ma ei pea näiteks igatsema oma kodumaad.
Kui kiiresti õppisid rääkima eesti keelt? Kas oli lihtne?
- Väga paljud inimesed ütlevad, et Eesti keel on väga raske keel. Ja täpselt sellepärast mul oli enne aastat ka natukene hirm. Ma väga tahtsin juba enne natukene eesti keelt õppida, et see on hiljem lihtsam ja ma tean, et keele õppimine on väga raske minule. Aga mingisuguseid võimalusi mul ei olnud. Siis ma tulin Eestisse ja alustasin siin elamist. Mul olid eesti keele tunnid meie saksa keele õpetaja Kersti Seeba'ga. Aga rohkem aega ma ei võtnud õppimise jaoks. Iga päev ma sain aru rohkem sõnadest. Alguses ma suhtlesin ainult inglise keeles. Aga ma arvan, umbes novembris, ma ütlesin kõigile, et ma tahan, et nad räägivad ainult eesti keeles minuga. Ja see aitas tõesti väga palju. Mina märkasin, et keele õppimine on palju lihtsam, kui sa kasutad seda ja räägid väga palju. Ja niimoodi see läks ka iga päev natukene lihtsamaks. Loomulikult on eesti keeles 14 käänet ja grammatika on täiesti teistsugune, kui näiteks saksa keeles, ja kuidagi ma sain sellega hakkama. Muidugi mu eesti keel ei ole perfektne ja ma teen vigu. Eesti keelega ma tunnen paremini kui inglise keelega. Eesti keelt tundub nagu mu emakeel. Ma armastan eesti keelt! See kõlab nii ilusti. Ma olen väga õnnelik, et mul oli seda võimalus eesti keelt õppida. Ma olen väga kurb, kui ma mõtlen sellest, et Ma lähen nüüd Saksamaale tagasi ja mul ei ole kedagi, kellega ma võin iga päev sellises ilusas keeles rääkida. Ma kardan, et ma ära unustan eesti keele.
Kas Eesti kool erineb väga Saksamaa koolist? Kui jah, siis mille poolest?
- Paljud inimesed mõtlevad, et Saksamaa on samasugune nagu Eesti. Aga kellel on olnud see võimalus- see märkab, et need on täiesti teistsugused riigid. Niimoodi ka saksa ja eesti kool. Esimeseks, on eesti koolis hästi palju traditsioone. Esimene ja viimane koolipäev on väga pidulikud. Aktused, õpetajapäev, sõbrapäev, kevadball, projektipäev, spordivõistlused, meedia kaitsemised. Meil seda kõike ei ole. Lilleküllas ma tunnen ennast väga hästi. Kõik aitavad kõiki, iga õpilane on midagi spetsiaalset, hea koolielu- see paneb mind tundma, et see kool on nagu üks pere. Õpetajad ei ole su vaenlased. Teil on ekool, meil mitte. Iga tunni alguses peab Saksamaal näiteks üks õpilane klassi ees seisma ja õpetajale ütlema: "Guten Tag. Die Klasse ist zum Untericht bereit und x Schüler fehlen." (Tere õpetaja. Klass on valmis tunniks ja x õpilased puuduvad). Kõik õpilased seisavad ja kui õpetaja ütleb, siis me saame istuda. Meie koolisüsteem on täiesti teistsugune ka. Te saate valida humanitaar/spordi ja reaali vahel. Lisaks teil on valikained. Saksamaal meil seda näiteks ka ei ole. Meil on terve gümnaasiumi ajal samad ained. Ma arvan, et kooli õppekava on pikem Saksamaal, kui Eestis, ja see teeb kõik raskemaks sellepärast, et see aeg lihtsalt puudub. Aga tegelikult mulle tõesti meeldib eesti kool rohkem kui saksa kool. Eesti kool on lõbus kool ja ma olen väga õnnelik, et ma sain võimaluse seda kogeda.
Kooliaasta hakkab kohe-kohe läbi saama. Kuidas meeldis sulle vahetusõpilasena Eestis olla?
- Mulle väga-väga-väga meeldis vahetusõpilane Eestis olla. Ja ma ei taha tagasi minna. Mul oli tore aasta Eestis. Parem, kui ma mõtlesin alguses. Mulle meeldib mu elu siin rohkem, kui Saksamaal. Ma sain uued sõbrad, sain 1 teise pere ja õppisin väga palju. Ma õppisin, kuidas paremini suhelda. Ma sain väga palju enesekindlust. Mul ei ole hirmu enam, kui ma pean teiste inimestega rääkima, inimestega, keda mina enne ei teadnud. Mul on väga palju positiivseid mälestusi. Ja kui keegi küsib minult nüüd, kas ma võin soovitada vahetusaastat, siis ma vastan loomulikult JAH. Muidugi ei ole iga päev lihtne. Ja sul on tõusud ja mõõnad. Aga see muudab sind ja annab sulle kogemused. Ma olen päris kindel, et see on kogemus, mida sa kindlasti oma elus vajad. Teha üks vahetusaasta oli vist parim otsus, mis ma praegu oma elus teinud olen. Ja ma tahan kõiki tänada, kes toetasid mind mu vahetusaastal. Õpetajaid, klassikaaslasi ja sõpru!!!
Tänan Karolini vastamise eest ning soovin talle palju edu, ja loodan, et ta jääb seda kogemust veel kauaks mäletama.
esmaspäev, 27. mai 2013
Pingerikas meedia kaitsmine
Täna toimus meie kooli ühteistkümnendatel klassidel meedia kaitsmine. Meedia e-kursus on üheteistkümnendikel kohustuslik õppeaine ning selle raames peavad kõik õpilased kajastama terve aasta jooksul koolis toimuvat. Kolme klassi peale kokku on erinevaid gruppe üheksa ning igal grupil oli vaja kajastada neile määratud kindlat kuud.
Meedia kaitsmine algas kell 9.00 ning kaks esimest tundi esitlesid kõik grupid, slideshow näol, oma kuul tehtud üritusi. Sellega seonduvalt ka grupi või ürituste plusse ja miinuseid. Pärast seda anti õpilastele 30-minutiline paus, mõtete kogumiseks, vigade parandamiseks ning närvide puhkamiseks. Alates 11.40 võeti kõik grupid üksipulgi, 20-ks minutiks, komisjoni ette ning lahati grupiga seonduvaid vigu ning määrati hindeid. Kuna gruppe oli palju, siis lõppes meedia kaitsmine alles 14.20.
Intervjuud kaitsmise komisjoni liikmetega saab vaadata SIIT.
Meedia kaitsmine algas kell 9.00 ning kaks esimest tundi esitlesid kõik grupid, slideshow näol, oma kuul tehtud üritusi. Sellega seonduvalt ka grupi või ürituste plusse ja miinuseid. Pärast seda anti õpilastele 30-minutiline paus, mõtete kogumiseks, vigade parandamiseks ning närvide puhkamiseks. Alates 11.40 võeti kõik grupid üksipulgi, 20-ks minutiks, komisjoni ette ning lahati grupiga seonduvaid vigu ning määrati hindeid. Kuna gruppe oli palju, siis lõppes meedia kaitsmine alles 14.20.
Meedia kaitsmisel kolmas grupp
Foto; Laura-Liisa Abel
Intervjuud kaitsmise komisjoni liikmetega saab vaadata SIIT.
pühapäev, 26. mai 2013
Eesti ja kool läbi välismaalase silmade
Foto: Laura Kutser
Tänapäeval kuuleme aina enam, kuidas noored, eriti just gümnaasiumi lõpetanud, soovivad kiiresti lahkuda Eestist ning enam mitte tagasi vaadata. Kuid meie riigis elavad ka inimesed, kes on tulnud siia vabatahtlikult ning näevad Eestit erinevat moodi kui kohalikud. Otsustasin intervjueerida inimest, kes on samuti noor ning just kooli lõpetanud, ning on Eestis elanud kokku juba mitu kuud.
1. What do you like most about Estonia?
I came to Estonia to live with my girlfriend. So it makes sense to mention her. I really love the old town. It surely is one of the best-preserved old towns in Europe. It’s also super cool that authorities are continuing its rehabilitation. You can take one step in and feel like you’re in an entirely different country. Different parts of Tallinn feel like complete different worlds. I appreciate the history right next to the modern. Coming from New Zealand (with very little history) it’s real exciting to experience.
2. How would you describe Estonians?
They love their beautiful country.
They’re very shy and introverted initially.
They love to celebrate and wave their blue, black and white flag.
They’re extremely polite, sometimes so much that it can seem impolite.
3. What is the most unusual thing about Estonia?
At the movies, the volume is louder than any cinema i’ve experienced anywhere in the world. The only reason I can think this would be is because it was only two years ago a man was shot dead in Latvia for eating popcorn too loudly! (http://www.guardian.co.uk/film/2011/feb/21/man-shot-latvian-cinema-popcorn)
4. How would you describe our school?
My favourite thing about Estonian schools is the day when the 12th graders get to treat the 10th graders as their own students with very few limits - like puppets. It sounds like such a cool way to start at a new school and a quick way to break the ice. What’s better than to be covered in raw eggs and flour by someone you look up to? I’d love to experience that..
5. What is your favourite place in Estonia?
I have really cool memories attached the Estonian countryside during summertime. Similar to memories I have of Saaremaa. The old town is magical, as I mentioned before. Maybe that’s a really stereotypical tourist-like thing to say but it fits this question so damn well. At my workplace I asked Estonians where they like to go and what they do for fun. Some mentioned that if they want to have fun they leave. It was funny, but at the same time really sad. They’re missing out on how beautiful their country is.
Actually maybe I should appreciate New Zealand more thinking about it..
6. What did you like most about school in New Zealand?
Definitely the range of subjects and how we could choose them. Each year we had to take English, maths, PE, and science. In senior years you must take English, maths, PE, and either biology, physics, or chemistry. If you love science you can even take all three sciences. At the same time if you’re not sure, you can take general science, with the best parts of all three. With these subjects you can choose from a huge number of classes. I even took dance and drama. Here in Estonia I know that sometimes in winter you go out skiing. That’s so damn cool and I would have LOVED that opportunity but hey we have it cool too. In school we are taught how to surf! One day during sports we went snowboarding (indoors) and windsurfing! The subject variety in New Zealand was really cool. We aren’t limited in choice and we aren’t forced to pick any path at all within our own education.
7. Compare New Zealand and Estonian schools
The hugest difference I know about New Zealand and Estonian schools is that back home it’s compulsory that we’re in school from age 5 and here in Estonia (to my understanding) it’s age 7. You are required to complete a minimum of 9 years of school by law, while back home we need to complete 12 years. That’s 33% more learning! It’s all relative by the age in which we start school but it’s a pretty significant difference.
I guess without attending school here it’s a hard question to answer. Judging by what my friends tell me it’s a lot more of cramming unnecessary information in without requiring it. Like how maths teachers used to tell us “you need to be able to do it without a calculator - you won’t always be able to carry a calculator around everywhere you go!” yet here we are, smartphones in our pockets, living fine.
4. Kuidas sa kirjeldaksid meie kooli?
Tõlge eesti keelde
1. Mis sulle meeldib kõige rohkem Eesti juures?
Ma tulin Eestisse, et elada oma tüdruksõbra juures. Seepärast oleks loogiline, et mainin teda. Samuti armastan vanalinna. See on kindlasti üks kõige paremini säilinud vanalinn Euroopas. See on samuti väga lahe, et võimud jätkavad selle taastamist. Sa võid astuda ühe sammu ning tunda, et oled täiesti erinevas riigis. Erinevad osad Tallinnast tunduvad nagu täiesti teised maailmad. Ma hindan selle ajalugu modernse kõrval. Tulles Uus-Meremaalt (kus on väga vähe ajalugu) on see väga põnev kogemus.
2. Kuidas sa kirjeldaksid eestlasi?
Nad armastavad oma ilusat riiki. Nad on väga häbelikud ning esialgu introvertsed. Nad armastavad tähistada ning lehvitada oma sini-must-valget lippu. Nad on väga viisakad, vahel isegi nii palju, et tunduvad ebaviisakad.
3. Mis on kõige harjumatum/ebatavalisem asi Eesti juures?
Kinodes on heli valjem, kui teistes kinodes, kus olen käinud. Ainuke põhjus mis ma võin arvata on see, et kaks aastat tagasi tulistati mees surnuks Lätis, sest ta näris oma popkorni liiga valjult.
4. Kuidas sa kirjeldaksid meie kooli?
Minu lemmik asi Eesti koolide juures on päev, kus 12. klassi õpilased saavad kohelda kümnendate klasside õpilasi oma õpilastena, kus on väge vähe piiranguid- nagu käpiknukke. See kõlab nagu lahe viis alustada uut kooliaasta ning kiiresti “murda jääd”. Mis saaks olla parem kui olla kaetud tooreste munadega ja jahuga mille on sinna visanud keegi, keda sa austad. Ma tahaksin seda kogeda..
5. Mis on sinu lemmik koht Eestis?
Mul on väga lahedad mälestused, mis on seotud Eesti maapiirkonnaga suvel. Need on sarnased Saaremaa mälestustega. Nagu ka varem mainitud, on vanalinn maagiline. Võibolla on see väga sterotüüpiline asi mida öelda, kuid see sobib küsimuse vastuseks väga hästi. Oma töökohas olen ma küsinud eestlastelt kuhu neile meeldib minna ning mida neile meeldib teha enda lõbustamiseks. Osad mainisid, et lõbutsemiseks nad lahkuvad. See on naljakas, kuid samal ajal kurb. Nad jäävad ilma sellest, kui ilus nende riik on.
6. Mis meeldib sulle kõige rohkem Uus-Meremaa koolide juures?
Kindlasti erinevate ainete valik. Iga aasta me pidime võtma inglise keele, matemaatika, kehalise kasvatuse ja füüsika. Kooli viimasel aastal peab valima inglise keele, matemaatika, kehalise kasvatuse ning kas bioloogia, füüsika või keemia. Kui sa armastad keemiat, siis saab seda lausa kolm tükki võtta. Samas kui sa pole kindel, võid sa võtta üldistava keemia, kus on kõigi kolme keemia parimad osad. Nende ainetega saab valida paljude tundide vahel. Ma isegi käisin tantsimises ning draamas. Siin Eestis ma tean, et mõnikord talvel te käite suusatamas. See on väga lahe ning ma oleksin ARMASTANUD seda võimalust, kuid meil on ka väga lahe. Koolis meile õpetatakse surfamist! Ühel päeval me sõitsime lumelauaga (siseruumides) ja sõitsime purjelauaga. Ainete valikute arv on Uus-Meremaal väga hea. Meil pole limiteeritud võimalused.

